Обучалка в Телеграм

учебник на каракалпакском языке

Jáhán tariyxı, 9 klas, Lafasov M., 2015

Jáhán tariyxı, 9 klas, Lafasov M., 2015.

Учебник по истории для 9 класса на каракалпакском языке.

   Siz ǵárezsiz Ózbekstànnıń perzentlerisiz. Jáhán tàriyxın úyreniwde elimiz bàsshısı Shavkat Mirziyoyevtiń «...dúnyada, átirapımızda jámiyetimizdegi turaqlı jaǵdaydı buzıw, adamlar arasına alawızlıq tuwdırıw, dushpanlıq etiw, túrli kelispewshiliklerdi keltirip shıǵarıw hám hátte qan tógiliwin qáleytuǵın kúshler de joq emes», degen sózlerin este saqlańız hám onıń tamırları XIX ásirdiń aqırı — XX ásirdiń baslarına barıp taqalıwın biliwińiz zárúr.
Siz 9-klàsqa qádem qoydıńız. Siz 8-klàstà «Jáhán tàriyxı» boyınshà XVI ásir baslarınan XIX ásirdiń ekinshi yarımına shekemgi bolǵàn dáwirdi úyrendińiz. Bul dáwirde jámiyet rawajlanıwında ósiw kúsheydi. Óndiris keńeydi. Siyasiy demokratiya rásmiylestirilip, joqarı qatlamlardıń húkimdarlıq formaları jetilisti. Siz jáhán tàriyxınıń eń qızıqlı, quràmàlı dáwirin úyrenesiz. Sebebi, bul dáwirde dúnyàdà úlken ózgerisler júz berdi. Bul dáwirdiń tiykàrǵı belgisi — óndiriste monopolistlik kàpitàlizm ornàdı. Hár túrli sindikàtlàr, kàrteller, koncernler júzege keldi. Óndiris oràylàstı, shet elge kàpitàl shıǵàrıw bàslàndı. Bir qàtàr mámleketler 100 jıldà erise àlmàǵàn ràwàjlànıwǵà eristi.

Jáhán tariyxı, 9 klas, Lafasov M., 2015
Скачать и читать Jáhán tariyxı, 9 klas, Lafasov M., 2015
 

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’ tiykarlari’, 9 klas, Boltayev B., 2015

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’ tiykarlari’, 9 klas, Boltayev B., 2015.

Учебник по информатике для 9 класса на каракалпакском языке.

Фрагмент из книги:
Insan a’meliy jumi’s procesinde ju’da’ ko|’plegen ma’selelerdi sheshiwine tuwra keledi. Ma’selelerdin’ ayi’ri’mlari’ an’sat, ayi’ri’mlari’ quramali’ yesap-sanaqlar menen baylani’sli’ boladi’. Bazi’ bir ma’selelerdi sheshiwde ayi’ri’m a’meller topari’n mi’n’lap ma’rte wori’nlawg’a tuwra keliwi mu’mkin. Soni’n’ ushi’n minnetsiz ju’da’ tez isleytug’i’n ja’rdemshimiz bolg’an kompyuter bul jumi’slarda ja’rdem bere aladi’ ma, yeger ja’rdem bere alsa, wol jag’dayda ma’selelerdi kompyuterde sheshiw qalay a’melge asi’ri’ladi’ degen soraw tuwi’latug’i’ni’ ta’biyiy.

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’ tiykarlari’, 9 klas, Boltayev B., 2015
Скачать и читать Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’ tiykarlari’, 9 klas, Boltayev B., 2015
 

Ádebiyat, 9 klas, Mámbetniyazov T., Bekbergenova Z., Mámbetniyazova Z., 2019

Ádebiyat, 9 klas, Mámbetniyazov T., Bekbergenova Z., Mámbetniyazova Z., 2019.

Учебник по литературе для 9 класса на каракалпакском языке.

   Dúnya mádeniyati tariyxinda súwretshilik (jivopis), bezew (arxitektura), saz (muzika), teatr, ádebiyat siyaqli kórkem óner túrleri shigarmalan insan miynetinin nátiyjesinde payda bolatugin ruwxiy bayhqlar esaplanadi. Usinday kórkem óner tarawlari arasinda ádebiyat aynqsha orindi iyeleydi. Sebebi, adam balasimn oy-pikirleri menen ar-ziw-ármanlari, is-háreketleri nienen minez-qulqi kórkem ádebiyat shi-garmalannda hár tárepleme teren súwretlenedi. Ádebiyat — atamasi eki mánide qollamladi. Brinshisi, ken mánisinde — baspadan basilip shiqqan hámme kitap túrleri, gazeta hám jurnallar, ekinshisi tar mánisinde — turmisti kórkemlik penen súwretlep beriwshi sóz óneri yamasa kórkem shigarmalar. Yagmy ádebiyattin birinshisine fizikahq, ximiyaliq, medicinaliq, awil xojahq h.t.b tarawi ádebiyatlan kiretugin bolsa, ekinshisine belgili bir jaziwshilardin lirikahq, prozaliq yamasa dramaliq janr shigarmalan kiredi. Kórkem ádebiyat adamlarga olardi qorshap turgan dúnya tuwrali túsinik beredi, omn áhimiyetli táreplerin biliwge úyretedi. Biz sol túsiniklerdi obraz arqah qabil etemiz hám tásirlenemiz.

Ádebiyat, 9 klas, Mámbetniyazov T., Bekbergenova Z., Mámbetniyazova Z., 2019
Скачать и читать Ádebiyat, 9 klas, Mámbetniyazov T., Bekbergenova Z., Mámbetniyazova Z., 2019
 

Ózbekistan tariyxı, 8 klas, Jurayev U., 2019

Ózbekistan tariyxı, 8 klas, Jurayev U., 2019.

Учебник по истории для 8 класса на каракалпакском языке.

   VIII klàss «Ózbekstàn tàriyxı» sàbàqlıǵı Sizge Wàtànımızdıń XVI ásirden XIX ásirdiń ortàlàrınà shekemgi tariyxı haqqında bilim beredi. Tariyxshı ilimpazlar Watanımız tariyxınıń bul dáwirine «Sońǵı orta ásirler» yaki «Úsh xanlıqlar dáwiri» dep atama bergen. Bul dáwir tariyxımızdıń eń qıyın, qarama-qarsılıqlarǵa tolı dáwiri bolıp esaplanadı. Sebebi, bir waqıtlar dúnyada belgili bolǵan, jáhán tariyxında óshpes iz qaldırǵan Temuriyler mámleketi XVI ásir baslarında tolıq saplastırıldı. Siz bunıń sebeplerin VII klass «Ózbekstan tariyxı» sabaqlıǵınan bilip alǵansız. VIII klasta olardı jáne bir ret eske túsiresiz.

Ózbekistan tariyxı, 8 klas, Jurayev U., 2019
Скачать и читать Ózbekistan tariyxı, 8 klas, Jurayev U., 2019
 

Ekonomikali’q bilim tiykarlari’, 8 klas, Sariqov E.S., Haydarov B.Q., 2014

Ekonomikali’q bilim tiykarlari’, 8 klas, Sariqov E.S., Haydarov B.Q., 2014.

Учебник по экономике для 8 класса на каракалпакском языке.

Фрагмент из книги:
Ta’biyatta tayar hali’nda nan, kiyim-kenshek, u’y-jay joq. I’nsan ta’biyatta tayar hali’nda gezlespeytug’i’n barli’q na’rselerdi wo’zi jarati’wg’a ma’jbu’r. Wol usi’ maqsette ta’biyat qushag’i’nda yekonomika dep atalatug’i’n u’lken xojali’qti’ ju’zege keltiredi. Son’g’i’li’g’i’nda yekonomika xojali’q ju’rgiziw sistemasi’ si’pati’nda — insanni’n’ jasaw ha’m kamalg’a keliwinin’ birden-bir qurali’na aylang’an.

Ekonomikali’q bilim tiykarlari’, 8 klas, Sariqov E.S., Haydarov B.Q., 2014
Скачать и читать Ekonomikali’q bilim tiykarlari’, 8 klas, Sariqov E.S., Haydarov B.Q., 2014
 

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’, 8 klas, Boltayev B.J., 2015

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’, 8 klas, Boltayev B.J., 2015.

Учебник по информатике для 8 класса на каракалпакском языке.

  Siz tani’satug’i’n ha’m bunnan keyin paydalanatug’i’n usi’ sabaqli’q Sizdi informatika du’nyasi’na ali’p kiredi, woni’n’ si’rlari’n u’yreniwde a’hmiyetli ko’mekshi boladi’ dep u’mit yetemiz.
Sabaqli’q u’sh baptan ibarat boli’p, da’slepki bapta kompyuterler ha’m wolardi’n’ du’zilisi, yekinshi bapta operacion sistemalar, u’shinshi bapta elektron kestenin’ mu’mkinshilikleri, elektron kesteler ja’rdeminde tayarlanatug’i’n hu’jjetlerde su’wretler ha’m kesteler menen islew, diagrammalar ha’m grafiklerdi jaylasti’ri’w usi’llari’ haqqi’nda so’z ju’rgiziledi.

Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’, 8 klas, Boltayev B.J., 2015
Скачать и читать Informatika ha’m yesaplaw texnikasi’, 8 klas, Boltayev B.J., 2015
 

Ximiya, 8 klas, Asqarov I.R., G‘opirov K., To‘xtaboyev N.X., 2019

Ximiya, 8 klas, Asqarov I.R., G‘opirov K., To‘xtaboyev N.X., 2019.

Учебник по химии для 8 класса на каракалпакском языке.

  Ilim hám texnikanıń jedel rawajlanıp atırǵan búgingi kúnde ximiya pániniń sırların ilimiy tiykarda úyreniw tek ǵana ximiya pánin emes, al biologiya, fizika, matematika, geografiya, geologiya, astronomiya sıyaqlı pánlerdi úyreniwde de úlken áhmiyetke iye. Jańa texnologiyalıq processlerge tiyisli bilimlerdi iyelew de ximiyalıq ilimlerge tiykar bolıp xızmet etetuǵınlıǵına gúman joq. «Zaman tezlik penen rawajlanıp baratırǵan házirgi dáwirde kim jeńiske erisedi? Jańa pikir, jańa ideyaǵa, innovaciyaǵa súyengen mámleket jeńiske erisedi».
Mámleketlik bilimlendiriw standartlarında 8-klassta ximiya pánin oqıtıwda úyreniliwi jolǵa qoyılǵan periodlıq nızam, ximiyalıq elementlerdiń periodlıq sisteması, ximiyalıq baylanıslardıń túrleri, azot, kúkirt, galogenler gruppalarında jaylasqan elementler hám de mineral tóginler sıyaqlı temalar izbe-izligi zamanagóy ilimiy túsinikler tiykarında qızıqlı usıllarda berildi.

Ximiya, 8 klas, Asqarov I.R., G‘opirov K., To‘xtaboyev N.X., 2019
Скачать и читать Ximiya, 8 klas, Asqarov I.R., G‘opirov K., To‘xtaboyev N.X., 2019
 

Texnologiya, 7 klas, Sharipov Sh., Qoysinov O., Abdullaeva Q., 2017

Texnologiya, 7 klas, Sharipov Sh., Qoysinov O., Abdullaeva Q., 2017.

Учебник по технологии для 7 класса на каракалпакском языке.

   Siziń qolıńızdaǵı 7-klass texnologiya sabaqlıǵı – insan ómiri ushın áhmiyetli bolǵan tarawlar: hár túrli materiallardı qayta islew, zamanagóy mashina hám mexanizmler, elektrotexnika jumısları, xojalıq buyımların dúzetiw hám úy ruwızıgershilikti úyreniw tiykarların, pázendeshilik boyınsha jańa bilim hám kónlikpelerdi iyelewińizde áhmiyetli jollama bolıp esaplanadı.
Keleshekte kim bolıwıńızǵa qaramastan, qaysı kásipti tańlamań texnologiyaǵa tiyisli bilim, kónlikpe hám tájiriybeler keleshekte álbette jaqın joldasıńız hám tayanıshıńız boladı.

Texnologiya, 7 klas, Sharipov Sh., Qoysinov O., Abdullaeva Q., 2017
Скачать и читать Texnologiya, 7 klas, Sharipov Sh., Qoysinov O., Abdullaeva Q., 2017
 
Показана страница 21 из 31